KUIDAS ÄRA TUNDA LASTE ARENGUHÜPET

Imikute arenguhüppe tuvastamine eeldab nende muutuva käitumise mõistmist. Psühholoogid määratlevad kolm peamist kriteeriumi, mille alusel on võimalik ära tunda, et laps teeb läbi arenguhüppe: lapse sagedasem nutmine ja suurenenud ärrituvus/rahutus. Samuti näitab laps tugevat vajadust pideva kontakti järele vanematega. Nende sümptomite hulka võivad kuuluda unehäired, suurenenud reageerimine stiimulitele (ülitundlikkus) ja raskused söömisega.

Need sümptomid sarnanevad ju hammaste lõikamisega? Seda enam, et imikutel hakkavad esimesed hambad ilmuma 5-8 kuu vanuselt, kuid mõnel lapsel võib see protsess alata juba 2. elukuul. Arenguhüppe eristamine hammastamisest on suhteliselt lihtne, sest hammastamine algab tavaliselt alates 8. elukuust ja sellega kaasnevad nähtavad sümptomid suus. Mõnikord võib arenguhüppe segi ajada ka erinevate infektsioonidega, näiteks kõrvapõletike või seedeprobleemidega. Kui teil on kahtlusi, konsulteerige arstiga.

ARENGUHÜPE KALENDER - vaata, kui kaua arenguhüpe kestab.

1. esimene arenguhüpe (4-5 nädalat):

• Suurenenud sensoorne aktiivsus
• Oskus naeratada
• Pikemad aktiivsed faasid uinakute vahel
• Parem seedimine
• Pilgu keskendumine vanema näole
• Lühiajaline pea tõstmine kõhuli lamades

2. Teine arenguhüpe (umbes 8 nädalat):

• Igapäevarutiinide teadvustamine
• Arenenud kontroll oma keha üle
• Suurenenud kehaline aktiivsus (põtkumine, jalgade ja käte kiikumine)
• Pea tõstmine ja pööramine kõhuli lamades
• Intensiivsem pilgu suunamine nägudele ja esemetele
• Asümmeetriline tooniline kaelarefleks (ATOS).

3. Kolmas arenguhüpe (10-12 nädalat):

• Suurenenud huvi detailide vastu
• Silma- ja pealiigutuste koordineerimise edenemine
• Mänguasjade järele püüdmine
• Käte ühendamine keha keskjoonel
• Torso sümmeetrilise asendi säilitamine selili lamades
• Maas lamades toetumine küünarnukkidele.
• Häälemisvõimaluste uurimine

4. Neljas arenguetapp (18-20 nädalat):

• Lihtsate põhjus-tagajärg seoste mõistmine
• Lihtsate helijärjestuste moodustamine
• Stabiilne toetumine küünarvarrel mänguasja järele sirutamisega
• Pöördumine seljalt külgedele ja kõhule
• "Ujumine" (väljasirutatud käte ja jalgade tõstmine kõhuli lamades)
• Esemete üleandmine käest kätte
• Eelistuste väljendamine (nt toidust keeldumine)

5. Viies arenguhüpe (22-26 nädalat, umbes 6 kuud):

• Objektide vahelise kauguse mõistmine
• Asendi teadvustamine ruumis
• Eraldumise hirm
• Pöördumine seljalt kõhule ja vastupidi
• Roomamine, pöörlemine oma telje ümber (pöörded), iseseisev istumine
• Mänguasjadega manipuleerimine, mahutisse panemine ja sealt eemaldamine
• BLW (Beebi juhitud võõrutamine) tutvustamine

6. Kuues arenguhüpe (36-40 nädalat, umbes 8,5 kuud):

• Esemete klassifitseerimine
• Täpne haaramisrefleks (pöial ja nimetissõrm)
• Konstruktsioonide lahti rebimine (nt ehitusklotsidest)
• Vaateväljast kadunud esemete otsimine
• Reageerimine enda peegeldusele
• Roomamine, neljakäpuli kõndimine (roomamine), iseseisev istumine
• Toetusega püsti tõusmine

7. Seitsmes arenguhüpe (41-46 nädalat, umbes 11 kuud):

• Sündmuste jadade ja nende tagajärgede mõistmine
• Silpide kordamise ja loomahäälte jäljendamise katsetamine
• Lihtsate sõnade kasutamine ("Ei", "emme", "Baba", "hüvasti")
• Sõrmega näitamine
• Joonistamine paberile
• Ronimine, kõrgustelt selili laskumine, neljakäpuli liikumine või külg ees mööda mööblit kõndimine
• Esimesed iseseisvad sammud

Kõiki neid etappe iseloomustavad ainulaadsed omadused ja oskused, mida laps hakkab omandama, mis viib intensiivse kasvu ja muutusteni.

MIDA TÄHENDAB LAPSE JAOKS ARENGUHÜPPE ÜLEMINEK JA KUIDAS KOOS LAPSEGA NEID OLULISI ETAPPE LÄBIDA?

Lapse arenguhüpe kuulutab uute motoorsete, kognitiivsete, keeleliste ja sensoorsete oskuste arengut. Vaatlused näitavad, et nende arenguhüppe ajal on lapse kogemused erinevad, sõltuvalt individuaalsest arengutempost ja uute oskuste omandamise viisist. Mõned lapsed arenevad järk-järgult, teised kogevad järske muutusi, mis võivad olla nende arenevale närvisüsteemile väljakutseks.

Kui tunnete ära arenguhüppe sümptomid, olge valmis selleks, et laps ei pruugi tahta teist lahku lüüa. Andke endale palju lähedust ja kannatlikkust. Erinevad rihmad ja kandesüsteemid on hea lahendus. Lapse suurenenud ärritustundlikkuse tõttu tuleks vältida mürarikkaid, rahvarohkeid ja vilksaid kohti. Lähedus ja rahulikkus on 90% lapse arenguhüppe faasis edukusest.

ESIMENE ARENGUHÜPE (4-5 NÄDALAT):

Esimese elukuu jooksul toimub lapse siseorganite ja ainevahetuse dünaamiline areng. Suurenenud sensoorne aktiivsus selles faasis võib viia imiku rahutuse suurenemiseni. Iseloomulikuks verstapostiks pärast selle hüppe lõpuleviimist on lapse võime naeratada. Lisaks sellele hakkavad imikul olema pikemad aktiivsed perioodid uinumiste vahel, seedimine paraneb ja ta hakkab keskenduma vanema näole. Märkimisväärne on ka pea lühiajaline tõstmine kõhuli lamades.

TEINE ARENGUHÜPE (UMBES 8 NÄDALAT):

Selles etapis iseloomustab lapse arengut kasvav teadlikkus igapäevastest rutiinidest ning suurenev kontroll oma keha üle. Laps hakkab ära tundma tegevuste kordamist, areneb liikumisvõime ja muutub teadlikumaks oma häältest. Selle hüppe ajal näitab imik suurenenud kehalist aktiivsust, näiteks jalgade ja käte peksmist ja kiikumist, sagedasemat tõstmist ja pea pööramist kõhuli lamades. Täheldatav on ka intensiivsem pilgu keskendumine nägudele ja esemetele.

Oluline on pöörata tähelepanu lapse motoorse arengu olulisele aspektile, nimelt asümmeetrilisele toonilisele kaelarefleksile (ATOS). See on loomulik refleks imikutel, kes reageerivad pea pööramisele käe ja jala sirutamisega pööramise poolel ning jäsemete painutamisega vastasküljel, mida nimetatakse "aiaasendiks". See refleks, mis on olemas alates sünnist, kaob tavaliselt umbes kuuenda elukuu paiku ja on neuroloogilise arengu näitaja. ATOSi ebanormaalne või asümmeetriline esinemine võib nõuda neuroloogilist hindamist. See refleks mõjutab koordinatsiooni ja ruumitaju arengut, kuid ülemäärane aktiivsus võib piirata liikumist ja võib vajada sekkumist, et toetada motoorset arengut.

KOLMAS ARENGUHÜPE (10-12 NÄDALAT):

Selles etapis näitab imik suurenenud huvi detailide, näiteks häälekõla või valguse intensiivsuse muutuste vastu. Edasiminekut võib täheldada silmade ja pea liikumise koordineerimisel ning mänguasjade järele sirutamisel. Pärast seda hüpet muutuvad lapse liigutused koordineeritumaks, märgatav on oskus käed keha keskjoonel põimida ja säilitada selili lamades sümmeetriline torso asend. Laps hakkab ka kõhuli lamades toetuma küünarnukkidele ja uurib oma häälealaseid võimalusi, sealhulgas häälitsusi, süljega puhumist ja käte suhu panemist.

NELJAS ARENGUHÜPE (18-20 NÄDALAT):

Selles arenguetapis hakkab imik mõistma lihtsaid põhjus-tagajärg seoseid, näiteks palli liigutamise kontekstis. Samuti suudab ta moodustada lihtsaid helijadaid. Pärast seda hüpet võib täheldada oluliste motoorsete oskuste arengut, sealhulgas stabiilset toetumist küünarnukkidel, kusjuures ühe käega ulatatakse mänguasja järele, samal ajal kui teine käsi on küünarnukitugi, seljalt küljele ja kõhuli pööramist ning nn "ujumist", st kõhuli lamades sirutatud käte ja jalgade tõstmist. Imik hakkab esemeid käest-kätte liigutama ja oskab väljendada oma eelistusi, näiteks keeldudes söömise ajal toidust.

VIIES ARENGUHÜPE (22-26 NÄDALAT, UMBES 6 KUUD):

Kuue kuu vanusena hakkab imik mõistma objektide vahelisi vahemaid, mis kujutab endast olulist läbimurret maailma tajumises. Laps on teadlik oma asukohast ruumis ja võib kogeda ka lahusolekuhirmu, mis väljendub rahutuses ja nutmises, kui vanem läheb silmapiirilt ära. Pärast seda hüpet arenevad motoorsed oskused, sealhulgas pööramine seljalt kõhuli ja vastupidi, mis suurendab lapse liikumisvõimet. Mõned lapsed hakkavad roomates oma telje ümber pöörama (pööre) või iseseisvalt istuma. Areneb ka käeline osavus: laps saab paremini hakkama mänguasjadega manipuleerimisega, pannes neid konteinerisse ja võttes neid sealt välja, põrgatades esemeid enda vastu ja liigutades oma pilku ühelt esemelt teisele.

Alates 6.-7. kuust tutvustavad mõned vanemad oma lapsele BLW (Baby-Led Weaning ), mis toetab samuti käeliste oskuste arengut.

KUUES ARENGUHÜPE (36-40 NÄDALAT, UMBES 8,5 KUUD):

Selles etapis hakkab laps klassifitseerima esemeid, püüdes neid kindlatesse kategooriatesse paigutada. Näiteks eristab banaani ja kurki kui "toidu" kategooriasse kuuluvaid esemeid. Samuti areneb haaramise täpsus pöidla ja nimetissõrme kasutamise kaudu. Selles vanuses tunnevad lapsed sageli huvi konstruktsioonide, nt ehitusklotside mahavõtmise ja vaateväljast kadunud esemete otsimise vastu.

Pärast seda hüpet muutub laps mängus aktiivsemaks, näitab emotsioone, näiteks armukadedust, ja mõistab esemete nimesid. Vanemate jaoks on huvitav kogemus ka see, et laps reageerib oma peegeldusele, mis on uus ühine kogemus. Tema liikumisoskused intensiivistuvad: roomamine, neljakäpuli kõndimine (roomamine), iseseisev istumine. Mõned lapsed hakkavad toetusega püsti tõusma ja sageli kombineerivad need liigutused ühel hetkel.

SEITSMES ARENGUHÜPE (41-46 NÄDALAT, UMBES 11 KUUD):

Selles arenguetapis hakkab imik mõistma sündmuste jada ja nende tagajärgi. Näiteks mõistab ta, et riietest lahti võtmine tähendab suplemist. Laps katsetab silpide kordamist, imiteerib loomahääli ja hakkab kasutama lihtsaid sõnu nagu "ei", "emme", "emme", "emme", "tere". Samuti arendab ta sõrmega näitamise žesti, mida laps kasutab teda huvitavate esemete märkimiseks.

Motoorika valdkonnas areneb lapsel võime joonistada paberile, ronida, tagurpidi kõrgustest alla ja liigub neljakäpuli kõndides või mööda mööblit külg ees jooksvalt. Selles etapis võivad mõned lapsed hakata astuma esimesi iseseisvaid samme. Seda arenguetappi iseloomustab kiire kasv manuaalsetes, suhtlemis- ja motoorsetes oskustes, mis on oluline samm lapse suureneva iseseisvuse suunas.

Laste arenguhüpped on kriitilised hetked esimesel eluaastal, mil toimub intensiivne füüsiline ja kognitiivne areng. Iga sellist etappi iseloomustavad ainulaadsed omadused ja oskused, mida laps hakkab omandama. Iga arenguhüpe on intensiivse kasvu ja muutuste hetk, mis võib viia lapse lühiajalise ärrituvuse või rahutuse suurenemiseni.

ARTIKLIS KASUTATUD ALLIKAD:

• Aknad/arenguhüpped WHO järgi: www.who.int/tools/child-growth-standards (vaadatud 20/12/2023)
• Bates Ames Louise Ilg F. L. Baker Sidney M. "Lapse vaimne areng 0-10 aastat", GWP, Sopot 2012 (2021. aasta väljaanne).
• B. Steinborn, "Neuroloogia arengueas", PZWL, Varssavi 2017.
• Oma arendused.